Friday, January 21, 2011

Eduard Bornhöhe ,,Tasuja”

 1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on:
Vahur – Jaanuse vanaisa
Tambet – Jaanuse isa

Metsa Jaanus– Tasuja

Oodo – Jaanus tutvus temaga kui ta oli 10 ja neist said head sõbrad, kuni Jaanuse hobune Oodo seljast viskas. Mõisahärra poeg.
Emmi – Oodo õde. Mõisahärra tütar.
Rüütel Kuuno – Emiilia abikaasa.
Prohvet Pärt – Mees, kes elas metsas oja ääres ja tundis taimetarkusi, enne seda oli olnud vapper rüütel.
Maanus – Eesti talupoeg, kelle Jaanus kupja eest ära peitis.
2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil?
3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid!
4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?
5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid?
6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal?
7.Jutusta sündmustest Metsa talus!
8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja?
9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest.
10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu?

1.Ta päästis preestri karu käest, tingimusel, et ta lastakse vabaks.Oma surivoodil ütles ta, et hoidku oma vabadust ja ärgu iial unustagu kes nad on.
2. Tambet ja vana mõisahärra said hästi läbi.
3. Oodo oli ülbe, uhke ja kergesti solvuv. Kas või sellepärast, et ta ju ise tahtis Jaanuse hobusega kihutada ja see oli puhta tema süü, et hobune ta seljast heitis. Ja muidugi ajas ta süü Jaanuse kaela. Või sellepärast et ta hakkas oma esimesel kohtumisel Jaanusega temaga kaklust otsima. Ja just sellepärast Oodo Jaanust ei sallinud. Ja oma ülbuse ja uhkuse pärast ta põletas Jaanuse maja maha ja võttis Tambeti vangi.
 4. Jaanus ja Emiilia olid alati omavahel hästi läbi saanud. Võiks isegi öelda, et nad olid üksteisesse armunud, aga kumbki ei tunnistanud seda.
5. Ma sain parema ettekujutluse sellest.
6. Maanus palus Jaanusel ennast ära peita. Jaanus peitiski ta ära. Siis tuli kubjas Maanust tagasi nõudma, Jaanus ei reetnud Maanust. Siis läks kubjas lossi ja rääkis, kuidas Jaanus teda mõnitanud ja solvanud oli. Oodo võttis oma sõdurid kaasa ja läksid siis kogu kambaga Maanust tagasi nõudma. Jaanus ei andnud Maanust ära. Oodo võttis Tambeti vangi ja pani Metsa talule tule otsa, ise arvates, et Jaanus on seal sees. Aga hämmastaval kombel ei põlenudki Jaanus sinna sisse.
7. Tal olid meeles Vahuri viimased sõnad ja ta oli vastava iseloomuga. Nii et tal olid kõik eeldused Tasujaks saamiseks.
8. Jaanus tuli tagasi Tasujana ja hakkas Eestlaste ülestõusu juhtima. Nad võtsid sihtmärgiks majad, kus sakslased ja taanlased sees olid. Lodijärve loss oli üks sellistest. Jaanus tappis Oodo ja hakkas ka Emiiliat ja Kuunot tappa, kuid Emiilia anus, et ta Kuunot ei tapaks. Jaanus ei tapnudki Kuunot, vaid selle asemel väljus ta lossist.
9. Eestlastele tehti ära. Tasuja sai surma. Lool ei võinud olla  õnnelikku lõppu, sest päris ajaloo sündmuste järgi ei võitnud eestlased ülestõusu.

Friday, January 14, 2011

Eesti Vabariik

Sümbolid.


Riigilipp
Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.
Tähtpäevadel lehvib sinimustvalge lipp, sest see on Eesti riigi lipp.

Hümn
Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks. 

Riigivapp
Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil) ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.
Eesti riigivapi motiiv pärineb XIII sajandist, kui Taani kuningas Valdemar II annetas Tallinna linnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. Sama motiiv kandus hiljem üle Eestimaa kubermangu vapile, mille kinnitas keisrinna Katariina II 4. oktoobril 1788.
Riigikogu kinnitas Eesti riigivapi 19. juunil 1925. Eesti vägivaldsel liitmisel NSV Liiduga 1940. aastal keelati senise vapi kasutamine. Uuesti võeti ajalooline Eesti riigivapp kasutusele 1990. aasta 7. augustil. Riigivapi seadus kuulutati välja 3. juulil 2001.


Eesti Vabariigi riigipead
Praegu on  Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Eesti Vabariigi praegune president Toomas Hendrik Ilves on sündinud 26. detsembril 1953. aastal Rootsi pealinnas Stockholmis. Enne teda on olnud Eesti presidentideks Lennart Meri, Arnold Rüütel ja Konstatin Päts. Eesti Vabariigi presidendi ametihoone asub Toompeal.
 Tähtpäevad, kus heisatakse Eesti Vabariigi riigilipp
  • 3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
  • 2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
  • 24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev
  • 14. märts – emakeelepäev
  • mai teine pühapäev - emadepäev
  • 9. mai – Euroopa päev
  • 4. juuni – Eesti lipu päev (alates 2004. aastast)
  • 14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
  • 23. juuni – võidupüha
  • 24. juuni – jaanipäev
  • 20. august – taasiseseisvuspäev
  • 1. september – teadmistepäev
  • novembri teine pühapäev – isadepäev
  • Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.